Ludwig Wittgenstein

Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin-29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse.

LAPSEPÕLV

Ludwig Wittgenstein sündis 26. aprillil 1889 kell 20.30 Viinis ühes Euroopa rikkamatest perekondadest. Tema isapoolsed vanavanemad, kes olid pöördunud judaismist luterlusse, olid Saksimaalt rännanud Viini. Ludwigi isa Karl Wittgenstein oli seal saanud rikkaks ja lugupeetuks Austria-Ungari juhtiva raua- ja terasetöösturina ning ühe edukama ärimehena. Ludwigi ema Leopoldine (sündinud Kalmus) oli katoliiklane, kuid ka tema isa Jakob Kalmus oli juudi päritolu (ema oli Marie Stallner). Seega olid kolm Ludwigi vanavanematest juudid. Ludwig ristiti katoliku kirikus, sai katoliikliku kasvatuse ja maeti katoliku kombe kohaselt, kuigi ta ei olnud kunagi usklik katoliiklane.

Ludwig kasvas üles noorima lapsena kaheksalapselises perekonnas, kus valitses intellektuaalselt ja kunstiliselt stimuleeriv õhkkond. Mõlemad vanemad olid väga musikaalsed ning kõik lapsed olid kunstiliselt (eriti muusikaliselt) ja intellektuaalselt väga andekad.

ÕPINGUD

Ludwig kavatses minna õppima Viini ülikooli Ludwig Boltzmanni juurde, kuid reaalkooliharidusega polnud võimalik kohe ülikooli minna. 28. oktoobrist 1906 hakkas Ludwig Berliinis Charlottenburgi Tehnikakõrgkoolis õppima mehhaanikainseneriks. Seal tegeles ta õe Hermine mälestuste järgi "palju lennutehniliste küsimuste ja katsetega. Sel ajal või pisut hiljem haaras teda järsku filosoofia, st järelemõtlemine filosoofiliste probleemide üle nii tugevalt ja nii täiesti vastu tema enda tahet, et ta kannatas raskelt kahekordse ja vasturääkiva sisemise kutsumuse all ning tundis end lõhestatuna." Talle pakkus erilist huvi lennundus.

5. mail 1908 sai ta pärast kolme semestrit õpinguid inseneridiplomi. Pärast diplomi saamist jätkas Wittgenstein samal aastal õpinguid doktoriõppes Manchesteri ülikooli inseneriteaduste osakonnas. Algul püüdis ta lennukimootorit ehitada, kuid loobus sellest peagi. Ta tegi katseid tuulelohede käitumise kohta atmosfääri ülemistes kihtides. Seejärel projekteeris ta lennukipropelleri, mille labade otstes on väikesed reaktiivmootorid, ja katsetas seda edukalt. 17. aWittgensteini uurimistöö nõudis täiendavat matemaatika õppimist. Nii hakkas ta tundma huvi matemaatika aluste vastu, eriti pärast Bertrand Russelli raamatu "The Principles of Mathematics" ("Principia Mathematica" eelkäija) ja Gottlob Frege raamatu "Grundgesetze der Arithmetik"[16] lugemist. Aastal 1911 jättis ta tehnikaõpingud pooleli. ugustil 1911 sai ta selle eest patendi.Wittgensteini

Saksamaal õppis ta 1911 lühikest aega Jenas tänapäeva loogika rajaja Gottlob Frege juures.

Novembris 1911 valiti Wittgenstein Russelli toetusel elitaarsesse salaseltsi Cambridge Apostels. Sealt leidis ta oma esimese armastatu David Pinsenti.

VIIMASED AASTAD

Ülikoolist lahkus ta selleks, et mõtelda üksinda, ilma kohustuseta kellegagi rääkida. Pärast ülikoolist lahkumist keskendus ta kirjutamisele. Wittgensteinile ei meeldinud õppejõuelu Cambridge'is ning ta laitis maha ka mõne oma õpilase kava hakata õppejõuks.Ta veetis suure osa ajast väikeses majas maaüksinduses Iirimaa läänerannikul. Aastaks 1949, kui Wittgensteinil diagnoositi eesnäärmevähk, oli ta valmis kirjutanud suure osa materjalist, mis pärast tema surma avaldati raamatuna "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused"), mida peetakse tema peateoseks. Haigus teda ei heidutanud, sest tal ei olnud soovi edasi elada.Haiguse tõttu oli ta sunnitud Iirimaalt lahkuma ning kahel viimasel eluaastal töötas ta Viinis, Oxfordis ja Cambridge'is. Tema selleaegsed märkmed avaldati raamatuna "Über Gewissheit" ("Tõsikindlusest").

Wittgenstein suri Cambridge'is 29. aprillil 1951.

Legendi järgi olid tema viimased sõnad:

"Tell them I've had a wonderful life."

(e.k: "Ütle neile, et mu elu oli suurepärane.").

#economy #history #war